Afalafal: 5 Mettoch mi Epwe Efisi Om Lükülük woon Kot
Ewe Paipel a áiti ngenikich ifa usun sipwe lúkúlúk wóón Kot, nge esap wóón pwisin kich.
Nuku pwe nukunuk a nom ren Kot . Kopwe esinna ekkewe chon nielo om lukuluk . Iotek ren wenechar ese niuokkus . Álleasochisi Kot pwe kopwe ámááraatá lúkúlúk . Kopwe ämääraatä lükülük iteiten rän . Lon lap ngeni manauei, ua chechchemeni ai lukulukoch ussun lapalapei, ai kapas, me ai foffor lon sukul are sports.
Ua mefi niuokus pwe aramas repwe oputaei are resap saniei non chiechiei pokiten ua chuch, use fokkun tongeni anneani, me use kon tipachem ika athletic.
Fansoun meinisin ua kutta ai upwe etiwa chienei kewe, fefin, are ai famini. Non fansoun ua kaeo ai upwe tunalo ai tipemwaramwar me fori pwe ese nom, nge ese chiwen tou.
Ua fen achocho ne wanong ai tumun non mettoch, aramas, me met ua tongeni fori. Nge ewe ese wor nukunuk ese niwinsefan nupwen meinisin ekkena mettoch rese tongeni iteitan ngeniei ewe nukunuk ua mochen me mochen.
Mei wor fansoun non manauei nupwen ua fokkun nukuchar, me meinisin ekkena fansoun ra pachenong ai ekieki usun Kot. Nge ua fen achocho le akkamwéchú ena lúkúlúk.
Ai kokkot ngeni kich non ei kaeo pwe sipwe ponuweni ewe kapas eis, “Ifa usun ai upwe amaarata ai nukunuk non Kot?” ren 5 mettoch mi alillisoch.
Nuku pwe nukunuk a nom ren Kot . Ew me nein ekkewe osukosuk mi auchea ngeniei ai upwe nukuchar ina ai upwe nuku pwe an Kot we aan mi murino nap seni met chok ua achocho ne fori pwe upwe kuna nukunuk. Iei ewe aewin me auchean mettoch.
Om al mi apwapwa a emweniei ngeni ekewe leni mi apwapwa. Ua fokkun mairu ren ekkewe feioch mi feito ren ai tapweno mwirin en, pun ka ngeniei ewe mi murinno! [7] Napanapen om fönöüei me apwüngüei a föri pwe üpwe kon mwareituk, pun om kewe kapasen öüröür le pwin ra ngeniei tipachem, ra pwäri ngeniei mine üpwe föri mürin. [8] Pokiten ka arap ngeniei me ka nom rei fansoun meinisin, ai nukunuk esapw tongeni siwin, pun ua mefi om wrap-around iteitan fansoun. [9] Letipei me nguni ra uren pwapwa-mi uren ling! Pwal mwo nge inisi epwe asoso fän lükülük me kinamwe.
Kölfel 16:6-9 .
Ei wokisin a ngenikich ew sasingin met epwe usun nupwen sia ennetin forata nukunuk non Kot. Kot a pwonei ngenikich ekkoch mettoch ika sipwe lukuluk won i fan iten lukuluk.
A pwonei pwe epwe emmwenikich ngeni “leeni mi apwapwa.” A pwonei pwe epwe áiti ngenikich met sipwe féri mwirin. A pwon pwe epwe kawor fan itach fansoun meinisin.
Kot a setikich pwe sipwe arap ngeni i (Fofor 17:24) me a emwenikich won an “al mi apwapwa” ren ewe Paipel (Kol Fel 119:105) pwan ren an anomu aramas non manauach mi aiti ngenikich ngeni i (Osea 11:4). Nupwen sia nuku ekkei mettoch usun Kot me finata ach sipwe nuku An kapas won ach memef me tipemwaramwar, sipwe nukuchar me nukunukoch.
Kopwe asoso me ekieki . Met kopwe usun nupwen ka nukuchar me nukunuk? Ifa usun Kot a emmwenuk iei? Kutta ew wokisin kopwe kamwoch won minne a ngonuk nuku pwe ka kuna nukunuk non Kot. Kopwe anneani, iotek usun, me finata ne nuku iteiten ran! Kopwe esinna ekkewe chon nielo om lukuluk . Mei wor chommong neni ua finata ai upwe isoni ai nukunuk nap seni Kot nge use mwo nge sinei fansoun meinisin. Mi namwot upwe ekis mwochomwoch, ekieki, me esinna ia upwe pwan feino ia ren nukunuk.
Are ka mochen tipachem, kopwe tüngor ngeni ach we Kot mi fangafangöch, iwe, epwe ngonuk. Esap apwünguk ren om tingor. [6] Nge lupwen kopwe tüngor ngeni, kopwe fokun silei pwe om lükü Kot chök. Kosap tipemwaramwar, pun eman chon tuppwöl mi kinikinfesen esap kinamwe usun chök efoch noon lematau mi ässäwa o ässäwa ren asepwäl. [7] Ekei sokun aramas resap ekieki pwe repwe angei och seni ewe Samol mi Lapalap. [8] Ar tuppwol a kinikinfesen lefilen Kot me fonufan, me rese lukuchar lon mettoch meinisin ra fori.
Jemes 1:5-7 Kapasen God
Kot a erá pwe epwe ngenikich mettóch meinisin sia tingor ika sia unusen lúkúlúk wóón i. Mi namwot sipwe unusen fangeno, wewen pwe sipwe poutano met chok sia siwin ngeni nap seni Kot. Mi auchea sipwe sinei ia sia kul ia, pwe sipwe tongeni weweiti ekkewe feiengau won manauach me ekkoch nupwen sia kul seni Kot.
Nupwen sia achocho ne angei nukunuk non mettoch mi mwochomwoch me mettoch mi monomon, sia soposopono ne tipemwaramwar me tipemwaramwar. Mi wor ai tipemwaramwar iteitan me osukosuk ren aramas rese tipeew ngeniei, ew napanap mi och epwe ngaw, ika use nuku pwe ew napanap mi ngaw epwe tongeni murino. Ei ese kinamwe non netipei a fori pwe use tongeni pwapwaiti manau nupwen ua manaueni, ina mwo ika chommongun manau a fisoch.
Jeremaia 17:6 a awewei ei mettoch pwe resap tongeni “kuna feioch lupwen a war.” Ren ach sipwe siwin, sipwe akkomw esinna ekkewe neni mi fich ikewe sia isoni ach nukunuk me pwungun esinna pwe ir “chon nieno nukunuk.”
Ia ka sótun isetiw óm lúkúlúk ie? Kontrol/Nonnomun (Än Salomon Fos 28:26) – Sia ekieki pwe ika nonnomuch epwe siwin, iwe sipwe nukunuk (pekin safei, moni, chiechi, pupunu, angang). Moni (1 Timoti 6:17) – Sia ekieki pwe watten moni epwe wato nukunuk. Achocho (Än Salomon Fos 11:7) Sia ekieki pwe ach apwonueta ekkewe kokkot lon angang are manauach epwe wato lukuluk. Aramas (Än Salomon Fos 29:25, Än Salomon Fos 25:19) – Sia ekieki pwe aramas ra sani kich ika sufoniti kich epwe wato nukunuk. Pwapwa (An Salomon Afalafal 2:1-11) – Sia ekieki pwe mefi pwapwa epwe ngeni kich nukunuk.