Sissejuhatus: Issand lubab oma rahval jõuda täieliku abituse ja täieliku lootuse seisundisse. Aga kui meie palve põhineb sellel teadmisel, siis Issanda kaastunne võidutseb.
Olen täna õhtul piinlikus olukorras, sest olen oma sõnumile pealkirja valinud või õigemini, Jumal on mulle pealkirja andnud ja ma pole päris kindel, mida ma ütlen. Esiteks, Ruth ja mina teeme oma kuulutuse. Kaks inimest olid nii lahked, et andsid meile hiljuti need salmid Jumala sõnana. Me hakkame lugema Psalmi 92 viimaseid nelja salmi NIV-s, et tõestada, et eelarvamusi pole!
„Õiged õitsevad nagu palmipuu, nad kasvavad nagu Liibanoni seeder; istutatuna Issanda kotta, nad õitsevad meie Jumala õuedes. Nad kannavad vilja ka vanas eas, nad püsivad värsked ja rohelised, kuulutades: „Issand on õiglane, tema on mu kalju ja temas ei ole ülekohut!”” Aamen! Ma olen juba andnud teile oma sõnumi pealkirja. See on ebatavaline, ma ei tea, kas Jumal on kunagi varem täpselt seda teinud. Ta andis mulle pealkirja ja siis pidin ma püüdma välja selgitada, mida Ta tahtis, et ma ütleksin. Pealkiri on „Meeleheite palve”. Ma tahan teile rääkida, kuidas see sündis.
Mõni aeg tagasi Ameerika Ühendriikides õpetasin ma kuue sõnumi sarja teemal „Iisrael: minevik, olevik ja tulevik”. Kaks viimast sõnumit kandsid nime „Pilguheited tulevikku” ja need olid katse esitada pühakirjast, mis Iisraeli ees ootab, kui nad on naasnud oma maale. Olen jõudnud Sakarja 14:1–3 juurde, mis on haripunkt, see on Messia tagasitulek auhiilguses, see on Iisraeli ajaloo haripunkt. Mul on tegelikult nimekiri kuueteistkümnest Iisraeli puudutavast prohvetiennustusest, millest kolmteist on juba täitunud. Ainult kolm on veel täitunud ja viimane on Messia tagasitulek. Ma ütlen inimestele alati, et kui kuueteistkümnest on täitunud kolmteist, on see rohkem kui kaheksakümmend protsenti. Pole ebamõistlik eeldada, et ülejäänud kakskümmend protsenti täituvad. Me ei ole fanaatikud, me oleme mõistlikud inimesed. Ma ütleksin, et on ebamõistlik keelduda aktsepteerimast seda tõenäosust, et ülejäänud kolm prohvetiennustust täituvad.
Nüüd loen teile ette Sakarja 14:1–3. Need sõnad on suunatud Jeruusalemmale, te peate sellest aru saama.
„Vaata, Issanda päev tuleb ja su saak [või su rüüstatud saak] jagatakse su keskel. Sest ma kogun kõik rahvad sõdima Jeruusalemma vastu...“ Kas te kuulsite seda? See on üsna lähedal toimumisele, see võib juhtuda mõne kuu jooksul igal ajal. Kui Ühinenud Rahvaste Organisatsioon teeks kindla otsuse, siis see täide läheks. Ma arvan, et selleks on veel rohkem aega, aga ma ei taha selle põhjuseid lahti seletada.
„Sest ma kogun kõik rahvad sõdima Jeruusalemma vastu; linn vallutatakse, majad rüüstatakse ja naised vägistatakse. Pool linnast läheb vangi, aga rahva jääki ei raiuta linnast ära. Siis läheb Issand välja ja sõdib nende rahvaste vastu, nagu ta võitleb lahingupäeval. Ja sel päeval seisavad tema jalad Õlimäel...“ Kui Jeesus taevasse läks, kust ta siis läks? Õlimäelt. Kaks inglit ütlesid jüngritele: „See Jeesus, kes teilt taevasse võeti, tuleb samal kombel, nagu te olete teda taevasse minevat näinud.“ Ta läks Õlimäelt pilvede peal; ta tuleb tagasi pilvede peal ja tema jalad seisavad Õlimäel.
Ja tuleb suur maavärin. Mägi jaguneb kaheks, pool läheb põhja ja pool lõunasse. Veetsin oma viimase sõjaväeteenistuse aasta Briti haiglas Õlimäel kohas, mis minu arvates on täpselt see koht, kus mägi jaguneb, sest see on maavärinate piirkond. 1923. aastal toimus seal maavärin, mis kahjustas ühte hoone torni nii rängalt, et kellelgi ei lubata sinna üles minna. Seega on see minu jaoks äärmiselt ilmekas, ma näen seda peaaegu oma vaimusilmas, kui sellest räägin.
Mõnikord räägib Issand minuga, kui ma inimestega räägin. Siin ma olin, kuulutades seda sõnumit, aga midagi toimus mu peas ja teatud mõttes oli see järgmine. Kui Issand kavatseb juudi rahva ja Jeruusalemma linna nimel sekkuda, miks ta laseb poolel linnast vangi minna? Majad rüüstatakse ja naised vägistatakse. Miks ta ei teeks seda enne, kui see juhtub? See toimus mu peas, kui ma seda jutlustasin. Arvasin, et sain vastuse, sest Issand ei sekku enne, kui Tema rahvas on jõudnud täieliku meeleheite hetkeni, kui nad jõuavad punkti, kus nad teavad, et pole absoluutselt mingit muud lootust ega abi peale Jumala ja Messia. Siis sekkub Tema. Nägin seda põhimõttena, et Jumal ei sekku sageli enne, kui oleme jõudnud meeleheite punkti.
